Mullaharimine

PÕHILINE MULLAHARIMISVAHEND

Atra kasutatakse mullaharimiseks. See on masin, millele saab paigaldada mitmeid adraelemente, olenevalt põllupidaja vajadustest ja vedava sõiduki võimsusest. Adraelement koosneb terast, mis lõikab mulla vaopõhjast välja, ning adrahõlmast. Adrahõlm segab mulla taimejääkidega, murendab ning pöörab künnikihi ümber, vaopõhjale. Samuti liigutab ader soovimatud teraviljaseemned vaopõhja. Sekundaarse idanemise oht äsja kasvama hakanud põllukultuuridel on siiski suur, isegi järgnevatel aastatel.
Adrad on viimasel paaril aastal oluliselt edasi arenenud, kuid selle tööpõhimõte on samaks jäänud. Turult leiab ammendamatu valiku adratüüpe, mis võimaldavad mullaharimist ka väljaspool vagu, nn maapealses süsteemis.

ADRAGA MULLAHARIMISE MIINUSED

Ehkki kündmine on põllupidajate seas üsna populaarne, loob see toiming soovimatu künnipõhja, eriti juhul, kui seda tehakse sobimatutel aegadel ning samal põllul ja korduvalt samal töösügavusel. Sel juhul loob ader läbistamatu kihi, mis takistab vee, mineraalainete ja taimejuurte tungimist sügavamatesse mullakihtidesse.

MULLAHARIMISEL ON ETTEVÕTTE MAJANDUSELE MÄRGATAV MÕJU.

Mullaharimise teine miinus on suur veojõuvajadus, ja vajadus on suurem ebasoodsate ilmastikutingimustega ning siis, kui adraelemente on rohkem. Suurem jõuvajadus mõjub tööökonoomikale negatiivselt, kui jõudlus väheneb ja põllu kultiveerimiseks vajalik aeg pikeneb. Teine miinus on tehnilised ja ajalised nõuded edasisele mulla ettevalmistamisele, et luua ühtlane külvipind.

MILLISE SUUNA VÕTAB MULLAHARIMINE?

Mullaharimisel ei ole põllumajandustehnoloogias enam domineeriv roll. Kui arvestada ka seda, et enne talikultuuride kasvamapanekut jääb mullaharimiseks sügisilma muutuste tõttu vähe aega, selgubki, et paljud põllumajandusettevõtted enam mullaharimist ei kasuta.
Paljud talud on mullaharimise lõpetanud erosioonivastaste meetmete tõttu, mis keelavad mullaharimise täielikult neil põldudel, kus on erosioonioht või mis paiknevad kallakutel.

OLULINE TOIMING

Kvaliteetne ja kiire kõrrekünd on mullaharimisel üks olulisemaid töid. Hea põllumajandustava järgi tuleks seda teha võimalikult kiiresti pärast saagikoristust. Kõrte murdmine tagab õige mullaniiskuse ja umbrohu kiire tärkamise, mis väldib umbrohu hiljem põllule levimist.

MIKS TEHA TÜÜKÜNDI?

Õigesti murtud tüüd välistab põllul haiguste, umbrohu ja kahjurite levimise ning tasandab ka mullapinda. Selleks tööks kasutatakse ketaskultivaatoreid SWIFTERDISC või ATLAS. Kuid võimalik on kasutada ka piidega masinaid nagu näiteks kultivaator FENIX või universaalne kultivaator VERSATILL VO_PROFI.

SOOVIMATUTE TERAVILJASEEMNETE TÄRKAMISE VÄLTIMINE

Soovimatuid teraviljaseemneid saab üsna kergesti hallata, kui künda need mulla ülemistesse kihtidesse, kasutades näiteks ketaskultivaatorit. Piikultivaatoreid kasutades peate jälgima, et teraviljaseemneid ei küntaks liiga sügavale, muidu võivad need tärgata äsja kasvama pandud põllukultuuri seas.

KIIRE JA TÕHUS.

Eriti pindmine mullaharimine tähendab seda, et mulda töödeldakse pärast saagikoristust mullapinnast 2–4 sentimeetri sügavusel. Põhuäke STRIEGEL-PRO on selleks tööks ideaalne masin. Pärast saagikoristust lõikab ja jaotab põhuäke taimejäägid ühtlaselt ühe ülesõiduga ning ennekõike paneb kiirelt ja soodsalt kasvama soovimatud teraviljaseemned, mis on küntud väga pindmisesse kihti. Soovimatud teraviljaseemned tärkavad kiiresti ning neid saab siis kas mehaaniliselt kontrollida või keemiliselt kõrvaldada.

MIDA KASUTADA: KETAS- VÕI PEITELKULTIVAATORIT?

Mulla miniharimise süsteemides kasutatakse peamiseks mullaharimiseks kõige sagedamini peitelkultivaatoreid või maksimaalse töösügavusega raskeid ketaskultivaatoreid. Tavaliselt tehakse peamine mullaharimine kuni 25 sentimeetri sügavuselt, misjärel külvatakse põllukultuur. Nagu iga teise mullaharimismeetodiga, on oluline jälgida seadistatud töösügavust, taimejääkide kogust mullapinnal ning pinnase ühtlast tasandamist.

PEAMINE MULLAHARIMINE PEITELKULTIVAATORITEGA

Kultivaatorid FENIX või VERSATILL VO_PROFI on väga universaalse disainiga, sobides muu hulgas pindmiseks mullaharimiseks ning segavad hästi, mis on oluline, et taimejäägid seguneksid korralikult töödeldud mullaga. Piikultivaatorid sobivad enamasti kergemate ja keskmise raskusega muldade töötlemiseks, kui on võimalik töötada optimaalsel sügavusel ja hoida seatud töökiirust, et segunemine toimuks hästi.

PEAMINE MULLAHARIMINE KETASKULTIVAATORITEGA

Raskete ketaskultivaatorite ATLAS ehitus on selline, mis võimaldab neid kasutada mullaharimiseks kuni 20 sentimeetri sügavusel. Vastupidav, suure kliirensiga raam ja suure läbimõõduga kettad tagavad muretu mullaharimise ning taimejääkide kvaliteetse sissekündmise, isegi põldudel, kus taimejääke on palju nagu pärast teramaisi koristamist, orgaaniliste väetiste või püüdekultuuride lisamist.

ÕIGE JA FUNKTSIONAALSE MULLAKESKKONNA LOOMINE

Sügavkultiveerimisel on tõestatud eelised ning see võib täielikult asendada tavalist mullaharimist, kui seda teha õigel ajal ja õigel viisil. Sügavkultiveerimine võimaldab juuresüsteemidel areneda, lõhub künnipõhja kõvenenud kihid ning loob mulla vee- ja õhutingimusteks optimaalse keskkonna. BEDNARi masinatega saab sügavkobestada kuni 65 sentimeetri sügavuseni. Soovitatav on teha sama ülesõiduga ka profiilväetamine, et varustada muld vajalike toitainetega.

„Me oleme sügavkultiveerimise asjatundjad. Oleme seda lahendust propageerinud juba aastaid ning katsetanud selle positiivset mõju mulla viljakusele ja selles kasvatatud põllukultuuridele koostöös teadusorganisatsioonide ja juhtivate põllumajandusettevõtetega.“

MILLISED PEITLID VALIDA SÜGAVTÖÖTLEMISEKS?

Kui soovite kvaliteetset sügavtöötlemist ja ideaalset segunemist, soovitame kasutada kitsaid peitleid läbimõõduga 40 mm, mis tungivad kergesti sügavamale. Pindmisemaks mullaharimiseks on parim valik 80 mm läbimõõduga, tiibpeitlid, mis tagavad kogu mullaprofiili suurepärase läbikaevamise seatud töösügavusel.

SÜGAVKULTIVEERIMINE PEITELKULTIVAATORITEGA

Sügavkultivaator FENIX on sobivad masinad sügavkultiveerimiseks kuni 35 sentimeetri sügavuselt. Üksikute piide optimaalne paigutus tagab mullaprofiilis suurepärase läbikaevamise ning taimejääkide mullaga segamise. Sügavkobestamine annab mullale õige struktuuri, nii et see on nagu seen, mis suudab sademeid endasse imada ning juurtele kuival hooajal vett anda.

SÜGAVKULTIVEERIMINE KOMBINEERITUD MASINATEGA

Viimastel aastatel on sügavkultiveerimises trendiks kujunenud kombineeritud masinad, mis harivad mulda ketaste ja piidega või siis peitliplokkidega ja ühe ülesõiduna. Kombikultivaatorid ACTROS RO või ketas-peitelkultivaatorid TERRALAND DO on asendamatud minimaalsel mullaharimisel ning suure jäägikogusega põllukultuuride nagu näiteks teramaisi kasvatamisel.
Tööosade tõhus kombinatsioon võimaldab ühe ülesõiduga taimejääke lõigata ja mullaga pindmiselt segada, seejärel sügavalt kobestada ning kõvenenud mullakihte segada ja lõhkuda kuni 45 sentimeetri sügavuselt.

SÜGAVKULTIVEERIMINE KOBESTUSATRADEGA

Kuni 65 sentimeetrini sügavkobestamisest on tavalise mullaharimise kõrval saanud revolutsiooniline meetod. Kobestusadraga mullaharimine võimaldab mulda sügavamalt töödelda ning ennekõike saab nii väiksema veojõuga rohkem tulemusi, mis vähendab kütusekulu. Kobestusadra kasutamine vähendab oluliselt mullaharimiseks kuluvat aega enne järgmise kultuuri kasvamapanekut, kuna kobestusadraga töödeldud mullas ei ole ebatasasusi ega klompe ja see on hästi kobestatud.
Kobestusadraga mulda kobestades saate ideaalselt kobestatud struktuuriga mulla, milles on piisavalt õhu, vee ja toitainete liikumist võimaldavaid poore. Kobestusadrad TERRALAND aitavad suurendada vihmavee imendumist ning välistavad lompide tekkimise põllu kõvenenud osades. Peitli spetsiaalse kuju väldib ka viljatute mullakihtide pinnaletõstmist.

KEVADINE KÜLVIPINNA ETTEVALMISTAMINE

Mulla vale hooldus (kahjustatud struktuuriga muld) ja niiskus võivad põhjustada kevadel kahjustusi, mis mõjutavad oluliselt lõplikku saaki. Kui mulda töödeldakse liiga vara, muutub see kleepuvaks; kuid kui sellega alustada liiga hilja, jäävad kevadistele kultuuridele väiksemad veevarud. Seetõttu peaks kevadine ettevalmistamine toimuma võimalikult väheste ülesõitudega ning muld peab olema kultiveerimiseks valmis.

SUVINE KÜLVIPINNA ETTEVALMISTAMINE

Kevadistele sarnased komplikatsioonid tekivad ka suve, kui muld on sageli vaja saagikoristuseks ette valmistada, et külvata siis talvekultuurid nagu õliraps. Suvel pole lund ega härmatist, mis aitaks ette valmistada sobivalt mureneva struktuuriga mulda nagu talvel, enne kevadist mullaharimist. Seepärast soovitame mulla töötlemiseks ja segamiseks valida agressiivse piinurgaga seadme.

MULLAHARIMINE TIHENDAJA ABIL

Lisaks standardsetele põhuäketele ja siluritele kasutatakse külvipinna harimiseks kõige sagedamini tihendajaid. Külvipinna kultivaatorid SWIFTER suudavad kombineerida kuni kaheksa toimingut, et luua ühe ülesõiduga põllukultuuride kasvamiseks kvaliteetne külvipind. Oluline on üle põllu sõita võimalikult vähe, eriti kevadise mullaharimise ajal, et säilitada mullas talvist niiskust ja vältida selle aurustumist.
Kombineerides ühte ülesõitu mitu toimingut, valmistate ette kvaliteetse külvipinna ning ühtlasi vähendate mullaharimise kulusid. Purustuslatiga silur või silurlatt murravad hästi kõva vaopinna ning tasandavad mullapinna; pii- või gammaotste plokk kobestab mulla ning rullide tõhus kombinatsioon annab mullale lõpliku pinnatihenduse, mis väldib aurustumist.
„Tänu pikaajalisele arendustööle ja katsetustele on meist saanud selles masinakategoorias kõige olulisem 3–18-meetrise töölaiusega tehnoloogia globaalne tarnija.“

MULLAHARIMINE UNIVERSAALSE KULTIVAATORIGA

Kultivaatorid VERSATILL VO_PROFI on osutunud väga tõhusaks, eriti põldudel, kus on suuremas koguses taimejääke või märga mulda töödeldes. Tihendajatega võrreldes on neil kultivaatoritel suurem läbilaskevõime ning kitsaste peitlitega suudavad need kergesti töödelda mulda sügavamal kui 15 sentimeetrit.

ROOTORÄKE MULLAHARIMISE JÄRGSEKS KÜLVIPINNA KULTIVEERIMISEKS

Aktiivsete tööosadega rootoräke (piidega rootorid) oli varem väga populaarne mullaharimise tööriist. Selle populaarsus vähenes otsekülvi tehnoloogiate tuleku ja arenguga. Kuid see on endiselt populaarne seade paljudel olulistel turgudel nagu Prantsusmaal, Itaalias, Poolas ja Suurbritannias.
Rootoräke sobib rasketele, kõvadele ja kuivadele muldadele. Rootoräkke eelis on aktiivsed tööosad, mis segavad ja murendavad mulda tõhusalt kuni 20 sentimeetri sügavuseni. Tänu sellele saab külvipind ühtlaselt kultiveeritud seatud sügavusel, muld jääb õhutatud ning selle üksikute osakeste poorsus on piisav.

MULLAHARIMINE PÕHUÄKKEGA

Põhuäke STRIEGEL-PRO on ideaalne lahendus kergemate muldade varakevadiseks harimiseks, raskemate muldade soojendamiseks ja õhutamiseks ning kuivamise kiirendamiseks. Kui ühendada sellega purustuslatiga silur, tasandab põhuäke mulla pinnakihi ning suuremad tükid. Piideplokk õhutab ja soojendab mullakihte. Viimasele kahele piireale saab seadistada teistsuguse töönurga, mis võimaldab neil eriti tõhusalt tasandada.

MULLAHARIMINE KETASKULTIVAATORIGA

Ehkki mullaharimine ei ole aasta jooksul ketaskultivaatori põhitöö, saab kultivaatorit SWIFTERDISC kasutada ka selleks. Lühike ja kerge masin ei vaja suurt veojõudu, mistõttu seda kultivaatorit saab kasutada kõva vaopinna esmatasandamiseks.
Enne esimest kettarida paikneva purustuslatiga jätab SWIFTERDISC ühtlase mullapinna. Järgmised kaks kettarida murendavad tõhusalt tänu suurele ringkiirusele. Tagumistel pakkeritel on piisav murendav mõju ning need sulgevad mullaprofiili, vältides nii mullaniiskuse kiiret aurustumist.
„KÕVA ALUS, PEHME KATE“