Reavahe- ja ribaharimine

Enne herbitsiide oli mehaaniline umbrohueemaldus maisi- või suhkrupeedi kasvatamisel asendamatu toiming. Keemiliste lahenduste ilmumisega on selle mehaanilise toimingu vajadus vähenenud. Nüüd hakkab umbrohutõrje taas tavalisemaks muutuma, peamiselt seaduste ning muutunud kemikaalikasutuse tõttu.

UMBROHUTÕRJE ON JÄLLE MOES

Reavahekultiveerimist kasutatakse kõige sagedamini maisi, päevalillede või suhkrupeedi kasvatamisel, kuid populaarseks on muutunud umbrohutõrje ka õlirapsi ja sojapõldudel. Lähitulevikus eemaldatakse umbrohtu mehaaniliselt ka teraviljapõldudelt, ning teravilja kasvatatakse suurema reavahega või siis kaherealiste süsteemidena ja minimaalse mullaharimisega.

Reavahekultivaatorid ROW-MASTER

MILLISED ON UMBROHUTÕRJE EELISED?

Umbrohutõrje parandab mulla füüsikalisi omadusi: taimede toitainete omastamist ning taimestiku seisukorda. Maisitaimestikus on umbrohutõrjel märgatav mõju, see suurendab maapealset biomassi. Reavahede kobestamisel on umbrohtu tõrjuv mõju, see vähendab vajadust kasutada herbitsiide ning käib käsikäes ökoloogilise põlluharimise suundadega.

REAVAHEDE KULTIVEERIMINE UMBROHUPEEDI TÕRJUMISEKS

Ainus viis umbrohupeedi eemaldamiseks suhkrupeedipõllult on see umbrohutõrjemasinaga mehaaniliselt eemaldada. Reavahede kultiveerimisel on ka mulda kaitsev mõju. Kobestatud mullakiht ridade vahel takistab pinnavee kiiret äravoolu ning vähendab vee- ja õhuerosiooni riski. Umbrohutõrje ajal saab lisada ka vedelat või tahket väetist, mis parandab põllukultuuri üldist seisundit.

„UMBROHU MEHAANILINE EEMALDAMINE ON ÜKS VIISE, KUIDAS SÄÄSTA OLULISELT RAHA, MIS MUIDU KULUKS KEEMILISTELE VAHENDITELE.“

Põllupidajad on mulda harides alati püüdnud luua parimad tingimused kvaliteetse saagi saamiseks ning tasakaalustatud kasvuks. Praktikas võib sageli näha hästi kultiveeritud, peene pinnastruktuuriga mulda, milles on minimaalselt klompe ja pole suuremaid mullaosakesi. Mõned põllupidajad usuvad siiani, et on võimatu põllukultuuri kasvatada muusuguses mullas kui see kultiveeritud ja peaaegu „tolmune“ pinnas.
Kuid tegelikult on vastupidi: järkjärgulised muutused põllumajandustehnoloogias ja külviprotseduurides, keemiliste taimekaitsevahendite käitlemist puudutavad seadused ning surve vähendada mullaerosiooni ohtu on näidanud, et tuleviku trend on mulda kaitsev või vähendatud mullaharimine.

RIBAKULTIVEERIMINE

Ribakultiveerimise tehnoloogia seisneb kitsaste ribade ettevalmistamises, kuhu pannakse kasvama laiarealised kultuurid. Seda tehnoloogiat kasutatakse kõige sagedamini mulla harimiseks enne maisi, päevalille, suhkrupeedi, õlirapsi või soja külvamist. Kuid on vaid aja küsimus, mil seda tehnoloogiat hakatakse kasutama ka mulla ettevalmistamiseks enne teravilja külvamist kahes reas või laiade ridadena.
Ribasid töödeldakse tavaliselt sügisel, ridadevaheline kaugus on 45/50 või 75/80 sentimeetrit. Ribakultiveerimiseks sobivad masinad on näiteks kultivaator STRIP-MASTER EN maksimaalse töösügavusega 25 cm või sügavkultivaatorid TERRASTRIP ZN töösügavusega kuni 55 sentimeetrit sügiseseks mullaharimiseks.

Ribakultivaatorid

MILLISED ON RIBAKULTIVEERIMISE TEHNOLOOGIA EELISED?

Ribakultiveerimise eelised: päike soojendab töödeldud ribad kiiremini üles, mulda õhutatakse, väheneb erosioon, vesi imendub võrreldes otsekülviga paremini mulda ning väetise kandmine otse töödeldud ribadele on kulusäästlik.
Ribade vahele jäävad reavahed mõjutavad mulla seisundit positiivselt. Töötlemata reavahed hoiavad niiskust mullas ning väldivad selle kiiret aurustumist, see mõju on veelgi suurem, kui vaheread kaetakse taimejääkide kihiga või kui põllul on püüdekultuure. Lisaks toimivad töötlemata read ka barjäärina, mis ei lase umbrohtudel kiiresti levida, kuna moodustab konkurentsikeskkonna.

SÜGAVKULTIVEERIMINE ILMA AKTIIVSE SEGAMISETA

TERRASTRIP on BEDNARi välja töötatud põllumajanduslik meetod. See töötleb mulda sügavamalt kui standardne ribameetod. Võrrelda standardse ribameetodiga on TERRASTRIP andnud oluliselt paremaid tulemusi, eriti maisi puhul. Ribasid haritakse sügavamalt, kuni 55 cm sügavuseni. Selle tulemusena on maisipõllu mullas rohkem niiskusevarusid, eriti kuivadel aladel. TERRASTRIP on osutunud kasulikuks ka neile, kes kasvatavad suhkrupeeti.

BEDNAR TERRASTRIP